MTK Alerta Institutu Autónomu Lalori Dividas Ba 2024
TL Tenke Preparadu Ba Mundu Teknolójia
Hafoin MTC, Sua Exelensia Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ekontru ho Enkaregadora Australia Caitlin Wilson, delegasaun foto hamutuk. (Foto/Media MTC/AdãoVieira)
S.E. Ministro dos Transportes e Komunikasaun, Eng. Miguel M.G.Manetelu Akompanha husi Diretur DNIC Eng. Ambrosio Manuel Barreto Amaral,L.Ed.,MM Vizita Direita Data Center
Submarine Fiber Optic Cable System
East Timor's Aero Dili
Membru Oitavu lideradu Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, antes atu halo reuniaun konsellu ministru hodi aprova orsamentu ratifikativu, iha Pallasu Governu, kuarta 09/08.

MTC Partisipa Reuniaun KM Aprezenta Orsamentu Ratifikativu

Garetra faucibus eu

Membru Oitavu lideradu Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, antes atu halo reuniaun konsellu ministru hodi aprova orsamentu ratifikativu, iha Pallasu Governu, kuarta 09/08. Foto Espesial.

Ministerio Transporte e Comunição: Ministru Transporte Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, iha kuarta, loron 09, Fulan Augustu, 2023, partisipa reuniaun Konsellu Ministrus, aprezenta orsamentu ratifikativu tinan ida ne’e, hosi Fulan Jullu ate 31 Dezembru nian.

Hafoin loron dahuluk reuniaun konsellu ministru, Vise Ministru Finansa Helder Lopes, informa, ministeriu ida-idak aprezenta sira nia orsamentu ratifikativu, maibé ikus mai reuniaun konsellu ministru tetu no aprova orsamentu ratifikativu despeza totál husi Setór Públiku Administrativu tinan 2023 ho valór totál konsolidadu dolar amerikanu 1,771, 867,112,USD, husi projetu Proposta Lei ida ne’e.

Orsamentu Ratifikativu aprovadu 1,771,867,112,USD ne’e Konsellu Ministru hatun husi orsamentu anterior nian ho dolar Amerikanu Billaun 2.1,USD, iha orsamentu orijinal 2023 nian.

Governu da-sia nia mandatu iha inisiu Jullu ate Dezembru 2023, kategoria orsamental halo distribuisaun boot liu ba iha Transferensia Públika ho total orsamentu 569,563,685,USD.

Maibé husi montante dolar Amerikanu 569,563,685,USD ida ne’e, tuir Ministeriu Finansas katak, inklui ona ezekusaun atual ne’ebé Governu anterior halo husi dia 1 Janeiru to’o dia 30 de Juñu.

Salariu vensimentu hetan alokasaun dolar Amerikanu millaun 433,USD, tuir tan bens servisu dolar Amerikanu millaun 349,USD, kapital dezenvolvimentu dolar Amerikanu millaun 231.5,USD.

“ita Halo redusaun orsamentu tanba tempu ne’ebé maka iha limitadu para ita mantein dolar Amerikanu billaun 2.1,USD, ne’e ita la ezekuta hotu, tanba ne’e maka Governu da-IX hanoin hatun tiha ba nia tetu dolar Amerika billaun 1.9,USD”Vise Ministru Finansa informa.

 Iha reuniaun konsellu ministru ba aprovasaun orsamentu ratifikativu ne’e Ministeriu ida-idak seidauk bele relata tetu orsamentu ida-idak nian, tanba sei deskute kle’an kada ministeriu nian, inklui Ministeriu Transporte Komunikasaun.

Enkuantu tuir públikasaun rezultadu reuniaun konsellu ministru IX Governu Konstitusionál, iha Pallasu Governu, loron 9 fulan agostu tinan 2023, Orsamentu ne’e hetan aprovasaun iha Konsellu Ministru depois halo deskusaun no aprovasaun ba projetu Proposta Lei ba alterasaun dahuluk Lei n. 15/2022, loron 21 fulan-dezembru, kona-ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2023 no Lei n. 2/2022, loron 10 fulan-fevereiru, kona-ba enkuadramentu ba Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika no alterasaun daruak Lei n.8/2008, loron 30 fulan-juñu, Lei Tributária.

Administrasaun sentrál iha despeza ida ne’ebé prevee ho valór dolar amerikanu 1.633.000.000. Seguransa Sosiál, sein Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, ho montante dolar amerikanu 130.965.306 (iha valór totál konsolidadu la kontabiliza montante dolar amerikanu 75.860.306 husi Seguransa Sosiál ne’ebé mai husi transferénsia administrasaun sentrál hodi evita ninia kontajen duplikada). Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) iha despeza ida ne’ebé prevee ho valór dolar amerikanu 1.771.867.112. (Media MTK)